Sofia Rubina Maci-maailma lummuses
Eesti värvikaim ja tuntuim džässlauljatar Sofia Rubina tuleb tehnikamaailmas oma kuue sülearvuti, peegliga mobiiltelefoni ja Skype’iga sama osavalt toime kui muusikas meloodiatega improviseerides.
Eestis tiksub kell õhtutunde, kui suure lombi taga Bostonis, kus preili Rubina ühes tuntumas muusikakolledžis, Berklees end täiendab, on päev alles algamas. Sofia on avanud oma armsa MacBooki, sisse loginud eestlaste enda leiutisse Skype’i ning pea 7000-kilomeetrine vahemaa muutub hetkega olematuks. Naiste ja tehnika omavahelistest suhetest, “i-maailma” sõltuvusest, vanaemadest ning elu võimalikkusest arvutita jutustas Sofiaga Triin Tähnas.
iHullus
Üks asi, milleta Sofia päevagi mööda saata ei saa, on tema imearmas MacBook Pro, kaaslane hetkedel, mil tarvis lähedastega vahemaid lühemaks muuta, sõpradega konverentskõnet pidama koguneda või Facebookis sõprade tegemistel silma peal hoida. “Olen tehnikasõber, eriti mis puutub minu ja arvuti omavahelisesse suhtesse. Oleme juba seitse aastat hästi läbi saanud,” muigab lauljatar. Sofia muidu tehnikaajakirjadest vaimustusse ei satu, kuid kõike, mis puudutab Maci, loeb ta huviga. “Varsti tuleb ju ka iPad,” rõkkab ta viimasest leiutisest, mis on tema sõnul Ameerikas kõik lausa hulluks ajanud.
“Mul pole PC sülearvutit olnudki. Viimasel korral tõin Eestisse veel ühe Maci, minu vana sai väikevennale.” Nüüd on Rubina perekonnas nelja peale kuus Maci, millest nad viimasel korral, kui tütar kodus käis, lausa torni ladusid.
Hoolimata näilisest tehnikahullusest usub Sofia, et paljud asjad küll lihtsustavad inimeste elu, kuid lõpuks tuleb ikka teha valik, milline tehnikavidin kellegi jaoks oluline on. “Ma olen laisk näiteks röstrit kasutama, lihtsam on võileib süüa asju keeruliseks ajamata. Mul on MacBook, iPod ja Nokia mobiiltelefon ning ma usun, et see on minu valik mulle olulistest asjadest.”
Nokia, mis sellest, et mitme lisafunktsioonita, on üdini naiselik peegliga mudel, mida noore naise kurvastuseks enam ei toodeta. Olles hetke mõelnud, hakkab ta kavalalt naerma ja teatab, et soetab paari päeva pärast endale siiski iPhone’i. Ameerikas elades on temagi nakatunud iHullusesse.
Vanaemad ja Skype
Elades perest ja sõpradest kaugel, on Sofia ja Skype’i suhe jõudnud sootuks uuele tasandile. Kui varem sai lihtsalt kõnesid võetud, siis nüüd laeb laululind raha oma Skype’i kontole, et saaks ka telefonidele soodsalt helistada. Lisaks on sõpradel, kes kõik erinevates USA otsades elavad, vahva komme arvuti lahti lüüa, kus iganes nad siis ka ei ole, ja värvikaid konverentskõnesid pidada. “Isegi minu vanaemad, mõlemad üle 70 aasta vanad, oskavad Skype’i kasutada. Käivitavad, helistavad, saadavad pilte, peavad videovestlusi – kõik saab tehtud.” Mõelda vaid, et esimest korda e-kirja saates arvas seesama tütarlaps, et keegi füüsiliselt transpordib kirju ühest arvutist teise…
Ameerikas tudeerides on Sofial sootuks meelest läinud, mis on teler, ammugi ei tea ta, mida tähendab digitelevisioon. Lauljatar armastab hoopis kino. “Mulle meeldib ameeriklaste avatus. Kui nali on hea, siis inimesed naeravad hingest ja plaksutavad.” Eriti meeldib talle see, et kord kinos sissepääsu eest maksnud, võib terve päeva filme vaadata, kõndida ühest saalist teise ja vahepeal end näiteks imelise jäätisega kosutada.





