Märtsis, Eesti filmide kuul Elionis jõuab vaatajate ette mitukümmend vaid parimatest parimat dokumentaalfilmi alates laulvast revolutsioonist ja Tallinna kihavast kohvikuelust kuni revolutsionääride ning Lennart Meri soome-ugri rahvaste seeriani.

Eestlaste hulgas on mitu andekat filmitegijat, kellest vanem põlvkond peab lugu, ent kes nooremate jaoks on unustusse vajunud. Mõnikümmend aastat tagasi loodud filmidest nii mõnigi on nüüdseks digitaalse iluoperatsiooni läbinud ja isegi kui veel ei ole, on tegemist andekate eestlaste nägemusega oma ajast, inimestest, suhetest ja maailma värvidest.
Elioni digiTV toob märtsis videolaenutusse suure valiku kultuslikest Eesti dokumentaalfilmidest, mille vaatamata jätmine oleks lausa patt. Kutsuge sõbrad kokku, valige filmid välja ja läbige üheskoos maraton läbi aastanumbrite, mis algavad 60-ndatel ja lõpevad tänapäeval.

Lennart Meri filmide seeria
Nostalgilise atmosfääri tekitamiseks soovitab Ulme laenutada sõpradelt või võtta laenutusest üks korralik projektor, tuba hämaraks teha ning lasta valgusvihul seinale või valgele linale pilt joonistada. Õhtut korraldades tasub koguneva seltskonna filmihuvides selgusele jõuda, sest ühe õhtupoolikuga ei jõua kõike kindlasti vaadata, isegi kui tegemist on kogenud filmimaratoonaritega.
Üks maratonidest viib vaataja Lennart Meri dokumentaalfilmide seeriaga soome-ugri rahvaste arenguloo, keele- ja kultuurisuhete juurde ning lähemale šamaanide ja loitsimiste mõistmisele.
“Veelinnurahvas” oli omas ajas esimene rahvusvaheliselt kaalukas dokumentaalfilm soome-ugri rahvaste etnograafiast 20. sajandil. Kümne aasta vältel filmiti kamassi, neenetsi, handi, komi, mari ja karjala keele kõnelejaid nende elukeskkonnas. Jätkuna linastunud “Linnutee tuuled” pälvis 1979. aastal toimunud 22. New Yorgi rahvusvahelisel filmi- ja telefestivalil hõbemedali. Selle filmiga samal ajal võeti üles ka “Šamaan” Euraasia mandri põhjapoolseimas tipus Taimõri poolsaarel. Samas seerias on veel “Kaleva hääled” ja ülipõnev 3000 aastat vanast iidsete hantide karupeierituaalist jutustav film “Toorumi pojad”.

Valge maa

Kolhoosnikest teisitimõtlejateni
Teine maratoni distants kulgeb pisut pikemalt, kuid rada on mõnusalt vahelduv.
Soojenduseks pakume Eesti elu kroonikuks nimetatud režissööri ja stsenaristi Andres Söödi vaimuvilju. Pea kaks aastat tagasi reastas Jaan Ruus Eesti Ekspressi veergudel kümme olulisemat eesti filmiajaloo jooksul tehtud filmi revolutsionääridest. Kaks Söödi sulest tabelisse pääsenut, “Draakoni aasta” ja “Hobuse aasta”, on ka laenutuses olemas.
“Cogito, ergo sum”, film 82-aastasest Karl Petersonist, kes kolhoosnikuks olemise asemel valis ähvardused, küüditamise ja vangla, kuid kes tahab elada vaba mehena vabal maal, ning 60-ndate Tallinna kohvikutes kihanud elust kõnelev allegooriline poeem “511 paremat fotot Marsist”, kus kõlab Artur Alliksaare luule ja saateks The Beatlesi keelatud laul, sobivad imeliselt põhitreeninguks.
Venituseks passivad kaunid kaadrid hiiglaslikku härmahabemesse mattunud Antarktikast filmis “Enderby valge maa”, mis jutustab üksildusest ja inimesest tavatutes tingimustes.
Kirsiks tordile soovitame Mark Soosaare vändatud portreefilmi “Härra Vene maailm”, mis jutustab nõukogude aja teisitimõtlejast, kes, leidnud Einsteini relatiivsusteooriast vea, paigutati Jämejalga ravile.

See ei ole kaugeltki kõik, vaata lisa: http://tv.elion.ee/videolaenutus/